Hedemora

Hej! Ma olin nüüd vahepeal kolm päeva ära field studyl Hedemoras, mis asub Dalarnas. Kuna ainult esimesel päeval päike paistis, siis on kõik mu pildid sellest päevast, teistel päevadel jätsin fotika koju. Igatahes. Sõitsime bussiga sinna ning pool klassi elas külalistemajas ja pool kuskil kaugemal metsa sees (kuna meid oli nii palju, et kõik ei mahtunud ühte kohta ära). Minule ja Kimile juhtus kõige suurem tuba, jejee.

Kuna meil esimeseks päevaks eriti palju asju planeeritud ei olnud, läksime jalutama ja linnaga tutvuma. See on see külalistemaja, kus me ööbisime muideks.

Linn oli tegelikult päris tilluke, nii et me tegime "kesklinnale" päris kähku tiiru peale.

Kim naerab naeruväärselt odavate kinnisvarahindade üle....

 Neil oli isegi kino seal! See pani küll imestama!

 Hommikusöögiks kogunes muideks kogu kursus Stadshotelli, kuna see oli ainuke koht, mis suutis nii suurt kampa inimesi vastu võtta.

Tegelikult oli nii, et meil oli väga-väga palju vaba aega. Me tegime esimesel päeval juba enda kaks tillukest (mis olid tegelikult neljapäevaks planeeritud) ja ühe suure intervjuu ära. Aga ikkagi oli meil palju aega, et kaua kohvikus istuda ja niisama passida.

Mina siin :)

Esimese päeva õhtul käisime kambaga pitsat söömas ja hiljem õlut joomas, njäm-njäm!

Kolmapäeval tegime me veel kaks intervjuud ning siis oligi minu ja Kimi töö Hedemoras tehtud. Kool oli paar üüriautot ka meie sealoleku ajaks organiseerinud, nii et Johannes (üks meie kursuselt, kellel ei olnud õnnestunud ühtegi intervjuud ega midagi kokku leppida, nii et ta passis kolm päeva niisama, haha) laenas auto ja me sõitsime natuke ümbruskonnas ringi.
Kolmapäeva õhtul tegime külalistemajas taco-õhtu ning mängisime Tõde-või-tegu. Hiljem läksime välja kohalikku baari karaoket laulma ning ma laulsin "Ingen vill veta var du köpt din tröja"-laulu, haha.
Oli tore! Jõudsime hilja koju ja pidime siis vara ärkama, et hotelli hommikusöögile jõuda. Pluss meil ei olnud neljapäeval enam midagi teha, nii et me passisime sõna otseses mõttes päev otsa niisama. Keegi meist ei viitsinud midagi tarka ka teha (siin viitan ma meie kambale, kellega me terve sealoleku aja tšillisime. Osad olid ikka tublid ka ja kirjutasid oma uppsatsi). Siis me mõtlesime, et küll meil vedas, et nad meie reisi ühe päeva võrra lühemaks tegid, kuna kõik ootasid kannatamatult õhtut, et kell viis bussile minna ja koju sõita saaks.
Täna käisin veel koolis ja nüüd algab juba jälle nädalavahetus! Ja natuke rohkem kui nädala pärast oleme me teil juba Eestis külas, juhuu!