kinopäev

Ma arvasin gümnaasiumis käies alati, et kui ma kooli lõpetan, et siis lõpeb ka minu koormaeesli-elu. Tundus kuidagi loomulik, et see on ajutine ning et sellele järgneb mõnus aeg, mil ma ei pea suuri toidukotte bussiga koju tassima ja igapäevaselt nende raskuse all piinlema.
Aga ma eksisin. See elu ei lõppegi kunagi ära.

Täna käisin hommikupoole lidlis süüa ostmas. See on kõige odavam koht, kust endale siin süüa osta, nii et minu lemmikpood. Aga kuna see on selline säästuka sarnane koht, siis on nii, et mida suuremas koguses sa ostad, seda odavamalt sa saad.
Nii et ma läksin koju 3 kilo kartuli, 1 kilo köttbullarite ja umbes meetripikkuse saiaga (täpsemalt siis 900 g). Sai on nii suur, et see ei mahu kappi ära ja ma pean seda enda toas hoidma, haha.

Igatahes. Täna sõitsime Mariga koos linna. No ikka kohe kesklinna, Drottninggatanile...

Käisime second handides ja windowshoppisime (ehk siis ei kulutanud raha, jee).

Olime kodus endale võileivad kaasa teinud, nii et saime pargipingil lõunat süüa.

Uuu, olen segaduses ja ei tea kuhu vaadata

Siis läksime kogemata mööda kommipoest ja mingi imelik jõud tõmbas meid sinna. Vastupanu oli välistatud.

Jaa, Kristel ostab Vogue'i, mina ikka ainult šokolaadi.

Siis läksime Södermalmi, et seal tasuta kinno minna. Läksime väga-väga vara kohale, et ikka kindlasti koha saaks ning siis ootasime kaua, enne kui meid saali lasti.

Meil oli palju aega, nii et istusime kinotrepil ja sõime kommi.

Lõpuks nägime filmi ka ära ("Copying Beethoven") ja mul tuli kohe meeletu isu kontserdile minna ja klassikalist muusikat kuulata. Äkki sügise poole saab midagi taolist teha ka. Novembris lähen muideks teatrisse. Kahju, et sinna veel nii kaua aega on.

Koju jõudes läksime Mariga hulluks ja läksime jooksma. Noh, Mari tegelikult naudib seda, aga mul olid väga valed jalanõud selleks.

Homme lõpuks lapsi jälle hoidma. Oli ka juba aeg.

minakordaneli

Lõbustasin end täna õhtupoole piltide tuunimisega.

Ja panin oma paberid postkasti ülikooli poole teele. Seda oli küll uhke tunne teha, haha. Nüüd jääb vaid üle oodata, kas ja kuna nad mind sisseastumistestile kutsuvad. Noh, põhimõtteliselt peaks nad seda tegema, kuna ma saatsin neile kõik, mida nad tahtsid.
Ülikool on äge. Tegin enda toas endale ühe nurga akna all korda, kus ma saan rahulikult õppida (olles ise arvutist kaugel, kuna seda ei lähe mul vaja nüüd, mil ma Vellolt sõnaraamatut laenasin).

pakipäev!

Täna oli tore päev, kuna sain LÕPUKS ometi kodust oma talveriiete paki kätte! Kujutasin ette, et see on meeletult suur, aga emps oli tõeliselt head pakkimistööd teinud, nii et pakk oli mõõtmetelt päris väike, olgugi et viis kilo.

Ja nüüd lasin just Mari-Liisil kõik oma dokumentide koopiad ära kinnitada allkirjaga, nii et homme lähen linna ja saadan pataka pabereid ülikooli poole teele ja jään vastust ootama. Et nagu kinnitust, et ma saan sisseastumistestile ja et kõik paberid on korras. Põnevpõnev!

Mida täna siis põnevat ja huvitavat toimus?

*Tõmbasin Vellole arvutisse skaibi ja sain seega ise ka endale ühe uue skaibisõbra.

* Bussiga linna sõites maandus Nacka centrumi juures bussi kõrval helikopter. Kõik inimesed olid ninapidi akna juures ja uudistasid.

* Sain kokku ühe suure kamba lapsehoidjatega (jätkuvalt olen mina ainus, kes peab pikalt laialt seletama, miks ma enam au-pair ei ole ja et kus ma elan ja mida teen).

* Ühel au-pairil oli kaasas väike põnn, kellega ma väga hästi läbi sain.

* Istusime kohvikus ja mul tuli täielik jõulumeeleolu ja -ootus peale.

* Sain teada, et ma ei tohi enam kunagi ICAst puuvilju osta, kuna seal on see vägaväga kallis.

* Sain sõnumi, et August on haige, seega homme lapsehoidmist ei toimu (väga paha, kuna ma olin sellega juba arvestanud. Seega peab kulusid koomale tõmbama. Õnneks ostsin nädalavahetusel vajalikud asjad ära ja need peaksid nüüd mõnda aega ikka kestma ka).

* Panin ühe kirja posti.

Väga tegus päev tõesti. I need an extrajob.

reede

Sain eile linnas Helisega kokku ja kasutasime ära seda, et oli umbes 18-20 kraadi sooja! Seda ei ole juba vägaväga ammu olnud, ma julgesin isegi majast õhukese jakiga lahkuda ja ikkagi oli palav (kuna mul oli kampsun ja sall ja muud varusoojustused ka ju igaks juhuks kaasas).
Igatahes. Saime raamatukogu juures kokku, otsisime välja kõike ilusama rohelise kohakese ja istusime maha ja pidasime maha selle suve ilmselt viimase pikniku. Helis tõi võileivad ja õunad ning ma küpsised.

Pärast seda käisin poes ja kulutasin meeletus koguses raha ära. Kahjuks olid need kõik sellised lõppkokkuvõttes vajalikud asjad nagu šampoon, balsam, dušigeel, pesupulber ja -pehmendaja (või mis see vedelik on). Ja muidugi söök.
Kurb oli, et kõik neljapäeval teenitud raha ära kulus, aga kaua ma ikka seda asja edasi lükkan eks.

Mõni asi jäi siiski veel ikka ostmata, nii et lähen nüüd kohe linna, et see asi ära lõpetada pluss telefoni raha osta.

Aga eile tähistasime Mariga reedet ka.


Tundub, et see pere, kelle lapsi ma hoidmas käisin, olid minuga väga rahul (sain ühe selleteemalise telefonikõne), nii et järgmisel nädalal on plaanis minna lapsi hoidma esmaspäeval ja neljapäeval.

Mul olid tänaseks ka muidu natukene mõtekamad plaanid tehtud, aga Melissa, sa ei vasta ju telefonile!
Nii et sõidan linna. Kahjuks on raamatukogu ainult kella neljani täna lahti. Ahjaa, eile tegin oma passist ka koopia, see on vaja ka ülikooli saata.

Ja PALJU ÕNNE kõigile sünnipäevalastele!

saltsjöbadenis

Rootsimaale on kätte jõudnud sügis. Tegelikult oli juba arvatavasti varemgi, aga ma alles täna panin tähele neid suuri lehehunnikuid ja muud kraami. Pluss see, et ma lugesin lehest, et täna olid päev ja öö sama pikad ja alates homsest hakkab päev ööst lühemaks minema. Nii et on sügis.

Täna oli mul siis esimene päev jälle natuke lapsehoidjat mängida. Kella kolmeks sõitsin rongiga Saltsjöbadenisse ning läksin esimesena üheaastasele järgi. Õnneks aitas lasteaiakasvataja kaasa, nii et ei olnud sellist olukorda, et ma pidin hüsteeriliselt nutva üheaastasega mööda tänavaid ringi jooksma, nagu lapsevaras. Haha. Ta oli väga rahulik ja ainult vaatas (võimalik, et oli šokis, aga noh, mida ma ka tean).


Pärast seda tõime nelja-aastase ära ja siis läksime kolmekesi kaheksa aastast tooma. Aga kooli jõudes tuli välja, et nad olid mingil jalutuskäigul, nii et pidime mingi 15 minti kooliaias passima. Jätkuvalt: keegi ei nutnud.
Lõpuks tulid nad siis tagasi ja me läksime koju (selleks ajaks olin ma siis juba tund aega lapsi hoidnud). Kodus andsin neile väikese snäki, siis passisime pool tundi, veeretasin väikesega palli ja tegin neile makarone köttbullaritega. Hea oli, mulle ka maitses. Ja siis tuligi isa koju ja ma lahkusin, kuna aeg möödus seal hämmastavalt kiiresti.
Pärast seda, kui olin rongiga koju sõitnud, kõndisin natuke majade vahel ringi ja tegin pilte. Need pildid tulid väga sinined, kuna ma kasutasin öö-programmi vms, tegelikult nii sinine ei olnud.

Eile käisin ma raamatukogus oma tunnistust ja selle tõlget paljundamas. Ja printisin välja ühe olulise ankeedi, mille ma ülikooli saadan, et sellele jaanuarikuu kursusele saada.

Õhtul käisin Stocksundi kandis ühel aupairi perel külas. Jällegi, nad tundusid väga toredad ja aupairi tuba oli väga ilus (aka tahaks seal elada). Seal oli kaks tüdrukut (5 ja 8) ja üks 10aastane poiss, kes elab seal ainult üle nädala.
Nad ütlesid, et nad kohtuvad ühe tüdrukuga veel ja annavad järgmisel nädalal teada, aga ma ei hellita eriti oma lootusi, kuna ma ei olnud eile õhtul nii lahe, kui ma oleks võinud olla.
No ma mõtlen seda, et vahel on lihtsalt selline päev, mil on hästi tore olla. Kui ma käisin selle väikese lapsehoidmise töö intervjuul, siis oli just selline päev ja ma naljatasin ja olin tore.
Aga eile ma ei olnud nii into it ja ma kardan, et see mõjutab tulemust. Oleneb muidugi sellest, kui lahe see teine on, haha.

Ma olen seda teksti siin juba meeletult kaua kirjutanud, kuna kogu aeg on vaja muid asju ka netis teha. Nüüd on kell juba palju ja peaks magama minema, kuna homne päev juba täis planeeritud ja algab kell 10 pesumaja külastusega.

sünnipäevapeol

Veel eile õhtul ei olnud mul tänaseks mingeid erilisi plaane tehtud. Aga hommikul, kui ma lõpuks voodist välja ronisin, ütles Vello (mu korteriomanik), et tal on tänaseks Nationalmuseeti restorani kohad kinni pandud ja küsis, et kas ma tahan ka tema sünnipäevapeole tulla. Alguses olin ma natuke kahtlev, kuna ei olnud ju sellise väljaminekuga arvestanud, et lähen kuskile restorani, aga no loomulikult ei pidanud ma ise maksma. Oli ju sünnipäevapidu.

Sõitsime Velloga Nackast taksoga muuseumi ette ning seal oli siis kokku umbes 18 Vello vana koolikaaslast ja sõpra.
Haha, ja siis mina. Alati on väga naljakas olla, kui mind mõnele Vello sõbrale tutvustatakse. Täna tegi ta näiteks nalja ja rääkis kõigile, et ma olen ta assistent ja teen ta rootsikeelses raamatus keelelisi korrektuure. Jajah, nalja saab.

Meil oli pikk sünnipäevalaud, nagu sellistel puhkudel ikka kombeks.

Eelroaks oli väga ilus salat

Ja pearoaks kala (kusjuures mina olin peaaegu ainuke, kes kõik kartulid nahka pistis)

Pärast seda sai kohvi ja magustoitu (see oli mingi pudingi moodi asi), kuigi ma isiklikult oleksin olnud valmis ka suure-suure koogitüki ära sööma (ma siin Stockholmis jätkuvalt šokohoolik)

Muuseumi aatrium nägi muidu väga ilus välja ning seal on tavaliselt igapäevaselt kohvik. Aga meie olime ühes kõrvalises ruumis, kuna olime eraldi laua reserveerinud (või noh, mitte meie, vaid Vello õde).

Igatahes oli tore. Või noh, alati on tore, kui ma saan siin teha midagi või käia kuskil, kus ma varem käinud ei ole.

Pärast seda käisin poes (jälle tibutas ja sadas terve päeva) ning läksin siis vanalinna Marile külla. Olin seal kuni ta poe kinni pani ja siis tulime koos koju.
Homme õhtul lähen ühele rootsi perele külla, kes tahab au-pairi endale jaanuariks. Läheb kuidas läheb, mulle meeldib alati rootslastel külas käia ja võõraste inimeste kodusid näha. Olen seda juba päris palju teinud ja vägagi erinevaid kodusid näinud.
Mu esimene pere oli vägaväga korralik, aga see, kus ma nüüd 2x nädalas hakkan käima, võtavad asju suhteliselt lõdvalt ning seda on ka näha (ala, et köögis olid hommikust mustad nõud laua peal jne).

Peakski välja mõtlema, et mida ma neile põnnidele neljapäeval lihtsat süüa teen. Võiks olla midagi põnevamat, kui lihtsalt köttbullarite praadimine.

Kas teile tundub ka, et mu eesti keel on imelik? Ja laused väärakad?

rootsi keele õpikud ja väike tööots

Just umbes tunni aja eest sain teada, et ma sain selle väikese tööotsa, mille intervjuul ma laupäeva hommikul käisin. Jah, ma hüppasin natukene toas ringi ja käisin ka Vellole asjast rääkimas:D
Täna lähen kella neljaks neile külla, et näha kus lasteaiad ja koolid on ning et teada saada, mida ma siis täpsemalt tegema pean ja nii.
Pere ise tundus hästi tore. Laupäeval ma loomulikult jutustasin neile terve oma eluloo alates gümnaasiumi astumisest ära, aga ma olen juba harjunud sellega, et ma kõigile seletan oma rootsi keele õpingute ja siia tulemise kohta. Olen juba vilunud ning tean, mida tasub rääkida (nagu näiteks see, et me isegi Luciapäeva tähistame) ja mis ei ole eriti huvitav. Haha.
Igatahes. Ma sõidan täna sinna ja siis me paneme vist paika mõned nädalad, et millal neil abi vaja on ja siis kui kõik klapib, siis ma hakkan umbes kaks korda nädalas nende kolme last (1, 5 ja 7) koju tooma ja neile süüa andma. Korraga umbes kolm tundi ning saan tunnipalka. Hehe, nii põnev! Ma juba ootasin meeletult, et saaks natuke tegevust ka.

Aga ma esimese korraga ei suutnud kõigi nimesid meelde jätta ning pean täna kuidagi diskreetselt need teada saama. Või siis otse küsima.

Aga eile ma käisin muidu linnas ja ostsin endale rootsi keele õpikuid Akademibokhandeln'st. Tore oli raamatupoes käia, kuigi valik oli meeletult suur, kuna ma käisin vist umbes et kõige suuremas Akademibokhandelnis, mis kesklinnas üldse on. Jõudsin eile juba paar ülesannet ära ka lahendada, aga muidu ma mõtlesin, et peaks raamatukogu raamatu enne suuremat õpingut läbi lugema, kuna mul varsti tähtaeg ja ma ei taha seda poolikuna tagasi viia ning mul umbes 400 lk veel ees.

Hmm...Ma ei ole vist väga ammu kirjutanud, nii et ma võin siis juba reede ja laupäeva kohta ka kirjutada, muidu need kaovadki niimoodi märkamatult ära. Reedel käisime Mari, Helise ja kahe soome tüdrukuga väljas. Plaan oli minna ühte kohta, kus oli 20 vanusepiirang ning meie Helisega olime kaks põnni, kes lootsid sellele, et saavad ka äkki sisse. Haha, õnneks vedas. Turvamees vaatas meie ID-kaarte ja ütles, et "Hmm...Meil on 20 vanusepiirang." Ja siis küsis, et kas me oleme Tlnst ning siis ütles, et teeb erandi ja lasi meid ka sisse.
Aga me seal ei olnud eriti kaua ning läksime hoopis mujale tantsima. Lõpuks olime ainult mina ja Mari alles ning enne koju minekut käisime mäkis ja sõime ning jälgisime läbi akna, kuidas õues takso juures mingi reedeõhtune kähmlus käis (mingi naine lilledega ja umbes 4 ülikonnas meest. Huvitav, mis toimus?). Haha, oli tore. Pole igal juhul ammu nii palju naernud, kui ööbussiga koju sõites.

Ja laupäeval ma siis käisin hommikupoole Saltsjöbadenis tööintervjuul ning päeval sain Kallega kokku. Kuna vihma sadas ja meil mingeid muud plaane ei olnud, siis mõtlesime, et lähme kinno. Kinokavad olid kuidagi tühjad ja imelikud, kuigi oli laupäev, nii et me lõpuks ostsime piletid The American'le ja jõudsime enne filmi veel söömas ka käia.
Ma pean tõsise Eesti filmiguruna (okej, filmifännina ja seda ka ainult Kaia kasutaja kaudu) ütlema, et Eestis on palju toredam kinos käia. Siin pidi alguses mingis imelikus järjekorras seisma ning toolid olid madalad, nii et ei saanud mõnusalt lösutada.
Tallinnas on ikka nii, et kui lähed kinno, siis on kaks tundi mõnusat kinoelamust garanteeritud. Aga noh, vähemalt ma nägin nüüd Stckholmi kino ära ja võin öelda, et see ei ole midagi erilist. Nüüd tahaks hoopis teatrisse minna, kuna see on sama kallis või isegi odavam kui kino ning Mari juba rääkis siin mingist uskumatult lahedast etendusest, mida ma nüüd ka näha tahaks.

Eks näeb...Nädala pärast saab kindlamalt öelda, kas see väike tööotsake sobib. Ma nüüd ju natuke kahtlev igas lastega seotud töös, haha.

Ma nüüd üritan otsustada, kas ma lähen sinna jälle bussi ja rongiga või siis riskin ja kõnnin läbi tänavarägastiku kohe rongipeatusesse....

Üks päev Täbys

Sättisin end täna hommikul umbes 20 minutiga valmis ning jooksin bussile, et võimalikult väikese ajakaduga Melissale külla minna. Viimasel ajal satun ma väga tihti sinna Täby poole, kuna kõik au-pairid ja tegevused, mis mul viimasel ajal olnud on, on just nimelt seal toimunud. Nii et ma olen juba päris osav selle bussi-metroo-rongi asjaga. Ja ma tean, kuidas neid ronge kasutada ja et ma pean nuppu vajutama, et rongist väljuda (ja bussis peab ka nuppu vajutama, muidu võib bussijuht sinu peatusest mööda vuhiseda. Lihtsalt, et te teaks).

Igatahes. Melissa elab nunnus faluröd-majade rajoonis, kus on palju lapsi, iga nurga peal väike mänguväljak ja kõigil tagaaias batuut.
Põnn oli ka väga nunnu ning ei nutnud üldse, nii et Melissa, su päevad tunduvad päris chillid. Ainult, et ma tahaksin ka nüüd endale neid rootsi keele õpikuid ja raamatuid osta, mis sul on. Kursused on ju nüüd välistatud, kuna kõik juba ammu täis või alanud, aga tahaks midagi tarka ikka teha, eriti kuna mul hetkel aega jalaga segada on.

Eile õhtul käisin ma rongiga ka umbes sealkandis. Toimus üks au-pairi kohtumine, kus oli 2 eestlast, 2 soomlast, 2 rootslast, 3 sakslast ja 1 tšehh. Lõpus vahetasime kõik nimesid ja lubasime üksteisele helistada.
Minu meelest oli naljakas, et kaks rootslast ka Stockis lapsehoidjad on. Üks neist elab ainult poole tunni tee kaugusel ja rääkis, et käib igal nädalavahetusel kodus. Ta ütles, et ta ei kaalunud kordagi välismaale au-pairiks minemist, kuna tema jaoks oli isegi Stocki kolimine väga suur elumuutus. Hmm...natuke naljakas.
Aga seda ma pean küll ütlema, et need kaks rootslast elavad praegu vägagi luksuslikku elu. Pered on neile üürinud eraldi korteri, nad saavad palju rohkem raha kui teised, kes kohtumisel olid, ning ühele oli pere poolt antud visa-kaart, millega ta võib söögipoes käia, kuna ta elab ju eraldi.
Nii et nad on küll väga luksuslikku ellu maandunud. Võrreldes teiste au-pairidega ma mõtlen.

Homme saan ma siin Nacka lähedal ühe perega kokku, kes vajavad kedagi, kes umbes kaks korda nädalas nende kaht last lasteaiast ära tooks. Kuna neil on arvatavasti väga palju kandidaate üle vaadata, ei julge ma eriti lootma hakata. Kirjutan ühe perega ka, aga nad ei ole veel vastanud.

Hakkan nüüd tarku asju tegema ja lugema. Kui ma oma paksu Stieg Larssonit korralikult lugema nüüd ei hakka, siis ma ei saagi seda enne tähtaega läbi ja ma ei viitsi mingi aja pikendamisega jamama hakata.

Enne kui ma magama lähen

Kahe päevaga kaks 1960ndate filmi.

"Paraplues de la Cherbourg"

"Breakfast at Tiffany's"

Jaah, ilus. Ma oleks hea meelega sellisel ajastul ka elanud. Films make everything look pretty and wonderful...

1 kuu Rootsis tähtpäev!

Teretere inimesed!
Täna on tore päev, kuna mul täitus kuu aega Stockholmi kolimisest! Selle rõõmsa sündmuse tähistamiseks käisime Mariga hommikul poes ja ostsime koogi tegemise jaoks šokolaadi ja võid (+ veel süüa ja muud vajalikku kraami. Aga me käisime lidl'is, nii et väga kalliks see kokkuvõttes ei läinud).

Alustasime sellest, et kuhjasime kõik vajaliku köögis laua peale.

Mina sulatasin šokolaadi ja Mari ajas võid vahtu.

Koogi küpsetamine on alati üks mu lemmiktegevus olnud, nii et oli tore.

Pool tundi hoidsime koogikest ahjus ja voila!

Tahtsite pilte korterist ka jah? Siin on, palun, meie köök:

Ja liiga palju veiniäädikat joonud Mari, HAHA

Pärast sööki käisin natuke kodu lähedal jalutamas

Home, sweet home

Jalutasin sillani ja tagasi

Koju tagasi tulles, ootas nagu alati trepi peal meie all korteris elav kass

Nüüd on nii, et ma helistasin täna ühele töökuulutusele, mida ma nägin kohalikus lehes. See on selline laste lasteaiast paar korda nädalas ära toomine. Lähen neile pühapäeval koos teiste kandidaatidega külla, nii et annan teada.

Eile tõmbasin filmi "Parapluies de la Cherbourg". Kuna see oli prantsuskeelne, pidin ma enne vaatamist endale teise pleieri ka tõmbama, et saaks subtiitreid näha. Ma ei tea, kas te olete seda näinud, aga see on selline 1960ndatel tehtud film ja kogu dialoog toimus lauldes. Alguses oli natuke naljakas seda vaadata, aga tegelikult oli see ilus ning ma armastan selle filmi teemalaulu.

Nüüd tõmbasin endale "Breakfast at Tiffany's". Seda olen ka juba ammu näha tahtnud.