sorri, et ma nii kaua eemal olen olnud internetiavarustest. Mul ei ole pilte ega aega et blogida. Aga ma räägin ikkagi natuke, et mis ma teinud vahepeal olen (ja piilun samal ajal kalendrist, kas midagi põnevat ka vahepeal üldse toimunud on).
Niisiis, eelmisel nädalal saatsin migratsiooniametisse paberid ära. Olen kuulnud vägagi erinevaid lugusid sellest, et millal üldse mõtet mingit vastust oodata on. Melissa rääkis midagi 1-4 kuust ning üks mu kursusekaaslane jutustas, kuidas ta paberid jaanuaris ära saatis ja asi korda alles augustis sai. Aga see viivitus oli sellepärast, et ta saadetud paberid ei olnud piisavad (midagi oli puudu) ning keegi ei viitsinud seda talle teada anda, nii et ta sai alles hiljem teada, siis kui ta ise sinna helistas.
Eelmisel neljapäeval näpistas Mari oma tihedast graafikust tunnikese, nii et saime ülikoolis koos lõunat süüa ja kähku oma viimaste nädalate elulood üksteisele ära jutustada, oli tore :)
Reedel käisime õhtul Melissa ja Helisega linnas tasuta filmi vaatamas. Mõtlesin, et see on ikka mingis kinos, nagu tavaliselt, aga kui me kohale jõudsime tuli välja, et see toimus raamatukogus ning kõik istusid umbes patjade peal ja vaatasid filmi. Oli päris naljakas olukord, kui me ei suutnud otsustada, kas minna või jääda. Lõpuks jäime ikkagi ning vaatasime filmi "The Reader", mis oli väga hea ja masendav. Emotsionaalne filmivaataja nagu ma olen, pidin ma lõpus end päris tugevalt tagasi hoidma, et mitte kõigi ees vesistama hakata, haha.
Laupäeval pidin ma päeval natuke töötama jälle ning õhtul oli plaanitud Gärdeti ühikasse koridoripeole minna. Kuna ma teadsin sealt ainult ühte inimest ehk siis seda, kes mind sinna kutsus, olin ma alguses kahtlustav ja mõtlesin igaks juhuks ka plaan B õhtuks välja, juhul kui esimesel peol igav hakkab.
Natuke raskeks tegi olukorra ka see, et KÕIK mu sõbrad läksid laupäeval kontserdile, aga mitte mina, nii et pidin ise endale lõbustuse laupäeva õhtuks välja mõtlema.
Igatahes. Läksin sinna peole (üksi, kuna üks teine kursakaaslane ei võtnud ühendust ja mul endal ei olnud ta numbrit, haha) ja tuli välja, et see oli Ülitore! Kohtusin väga paljude lahedate inimestega ning jõudsin koju alles viie paiku pärast seda kui olime Shino ja Helisega bussi oodates end mingile imelikule mehele tutvustanud kui Mulan, Anastasia ja Roberta (tutvustama on natuke vale sõna, me ei tahtnud temaga suhelda, ta oli mingi imelik).
Jaa, kuhu ma nüüd jäingi? Ahjaa, olen juba omadega pühapäevas. Saatsime Shinoga Helise laevale, kuna ta sõidab kaheks nädalaks Eestisse (pluss väike reis Tenerifele, hihi) ja ülejäänud aja õppisin. Või noh teesklesin, et õpin, tegelikult olin niisama.
Aga nüüd on sportlov ning sellel nädalal on AINULT homme hommikune lapsehoidmine veel alles! Juhuu, pere sõidab õhtul maale suusatama ning ma saan ka natuke puhkust nautida. Aga ainult natuke, kuna koolis on palju teha ning reedel tulevad külalised, juhuu!
Oih, kell on palju, ma pean magama nüüd minema. Homme äratus 5.45, lapsehoidmine, ise pean koolis olema kella üheksaks, pärast kooli käime Melissaga ülikooli studievägledari juures (ee...nagu selline nõustaja, kes ütleb, mida me oma välismaiste hinnetega tegema peame) ning pärast seda loodan ma linnas Mariga kokku saada, et siis koos Eesti saatkonda e-valima minna.
Luban varsti jälle pilte teha ja natuke aktiivsem olla. Seniks aga hejdåå!


















