Reedel käisin Helise pere juures tööl. Neil oli kodus mingi suurem Djursholmi-pidu ning me Helisega hoidsime lapsi ja käisime vahepeal allkorrusel taldrikuid ja veinipudeleid laudade pealt ära koristamas. Pidu kestis kaua, aga Helis viis mind 12 paiku ikka autoga koju.
Laupäeval läksin varakult ülikooli raamatukokku istuma ja lugema. Päris tore oli, kuna seal ei olnud sellist rahvamassi kui nädala keskel. Õhtul istusin bussile ja võtsin ette tunnise sõidu Djuröle. Ma enne veel helistasin Kallele ja küsisin, et kas see buss ikka sõidab Djuröle (ma olin natuke kahtlev, kuna neil on seal kaks sama numbriga bussi ning üks sõidab Djuröle ka, aga teine keerab enne Djurö silda ringi ja sõidab tagasi linna poole).
Loomulikult oli see tegelikult see buss, mis lõpuni ei sõitnud. Kui ma sellest aru sain hüppasin ma esimesel võimalusel bussist välja ning ootasin paar minutit pilkases pimeduses maantee-äärses bussipeatuses, et Kalle mulle autoga järgi tuleks. Haha, see oli natuke spuuki. Kalle rääkis pärast, et ta sai aru küll, et ma olen vale bussi peal, kui ta mulle helistas ning kuna ta parasjagu kuskil Gustavsbergi kandis oli, hüppasid nad Andreasega kähku autosse ja sõitsid bussile järgi. Haha.
Pärast sõime pitsat ning ma näitasin neile vene multikaid, mida me kunagi koolis vaatasime (teate küll Nupagadi multikat!). Pärast tuli Patrik ka ning me vaatasime "Up"i.
Täna pidin ma natuke töötama, aga polnud viga, kuna päris tore oli, keegi ei nutnud ning pärast tuli Helis külla.
Nüüd ma lükkan jõululaulude kuulamisega essee kirjutamist edasi. Põletan küünlaid ning mõtlen jõulumõtteid...
See nädal saab nüüd raske jälle olema. Saime uue projekti nüüd, mis tähendab, et me peame jälle iga päev üheksast kolmeni koolis istuma. Ma nii ootan juba, et see kursus läbi saaks. Ülejärgmise nädalal algab Kulturgeografi 1 viimane osakursus, juhuu!
Kas see viimane osakursus peab veel selle aastanumbri sisse mahtuma?
ReplyDeleteEnno