Eksamiärevus

Ma olen olnud nii maailmast eraldatud, et ma ei ole vist nädal aega ühegi sõbraga kokku saanud. Terve nädal on möödunud kas koolis või siis kodus õppides. Ülikoolielu on muidugi põnev, aga ma pean mainima, et see 30-punktine kursus, mida ma kevadel õppisin ei anna võrreldagi sellega mida ma praegu õpin.

Täna sõitsin hommikul kohe pärast tööd oma kursakaaslase Kimi juurde, et koos eksamiks õppida. Mina jõudsin sinna kell üheksa ning natuke hiljem tuli Amber ka. Me veetsime

terve päeva raamatute taga, tehes pause ainult lõunasöögiks ja üheks väikeseks jalutuskäiguks, ning me veetsime niimoodi õppides kokku 10 tundi!

Kell kaheksa õhtul pakkisime me oma kodinad kokku ja sõitsime koju (õnneks ta elab minu lähedal, ainult 20 minuti tee umbes). Nüüd on mu pea nagu tühjakspigistatud sidrun (haha, ma kirjutasn alguses millegipärast banaan ning leian et see on väga veider seos) ja ma ei suuda end kuidagi ei inglise ega rootsi keeles väljendada, kuigi ma täna päev otsa nende kahe keelega ainult tegelesingi.

Igatahes. Sellepärast ei ole ma endast nädal aega märku andnud. Kuna midagi põnevat ei ole juhtunud ning kuna ma kogu aeg muude asjadega tegelen.

Eksam on nüüd järgmisel nädalal teisipäeval, nii et mõned päevad on veel aega õppida (kuigi ma homme meie õpipäevale ei jõua, kuna ma pean koristama ja siis lapsed ka koolist ära tooma). Aga laupäeval pidime ka vist veel kokku saama, et siis pühapäeval natuke lõdvamalt asju võtta.

Ma juba ootan nii väga, et see teisipäevane eksam läbi oleks! Ja et siis kolmapäeval uue osakursusega alustada, juhuu! Vähemalt saan ma siis oma paksu 500-leheküljelise inglise keelse õpiku kaugele kapinurka ära peita!

Hmm, mulle ei meeldi üldse kui igavaks mu blogi muutunud on. Aga ma üritan seda muuta. Laupäeval läheme Mariga teatrisse, äkki saan sellest õhtust mõned toredad pildid!

Ha det så bra! Head ööd!