i am le freezing

Nüüd on jälle Rootsis külm ning ma jõudsin endale mingi eriti tüütu külmetuse saada. Eile oli päris vastik olla, aga täna on juba parem, jejee! Koolis on väga palju teha, kuna kirjutame grupitööd Umeå kommuni kohta ning kuna vahepeal lihavõtted olid, siis oleme me omadega natuke maha jäänud. Pluss, et ma pean veel õpiku ka läbi lugema ja lastega iga päev ringi jooksma.

Ja ma tulin eile toredale mõttele, et võiks jooksmas käima hakata, end natuke vormi viia ja siis augustis Stockholmi midnattsloppetist osa võtta (kesköö-jooks läbi linna, pikkuseks 10 km). Kõlab põnevalt, aga et seda teha, pean ma endale spordijalanõud ostma ja osalustasu maksma. Nii et kõik toetused on teretulnud, hahaa :D

Sak samma kax

Laupäeval tulid Tarmo, Stefanie ja Pia külla.

Sõitsime kõik Volkswageni tehasesse automuuseumisse.

Ilm oli ülikahtlane - vahepeal paistis päike ja siis hakkas äkitselt jälle tuul puhuma ja lund sadama.

Maia ja mobiiltelefon!

Pia tegi Škodaga proovisõitu. Aga nagu Kallel, ei ole ka Pial juhilube...

Kalle tahtis impulsoste teha, aga see audi sõitis vale kütusega...

Vahepeal käisime pitsat söömas ning Rufina sai oma šokolaadijäätist Piaga jagada. Jee!

Kõige lõpuks oli veel üks pikk-pikk näitus vanadest autodest, mis algas esimeste ülivanade autodega ja lõppes moodsate, tänapäevastega.

Koju jõudes tšillisime veel natuke kõik koos ja sõime kooki ning siis sõitsid T+S+P koju ning Matthias Põhja-Saksamaale Johannesele järgi. Meie, kes me veel koju jäime, mängisime õhtu otsa jälle lauamänge, haha. Not bad!

Ja värvisime lihavõttemune

Pühapäeval jõudsime veel enne Kalle venna tulekut korraks jalutamas käia ning siis kui kõik kohal olid jõudsime veel aias pühademune otsida ja kohvetada.

Kojusõit võttis aega 15 tundi ning järgmise päeva magasime me loomulikult niisama maha!

Ps, ja nüüd olen ma endale eriti tüütu nohu külge saanud, nii et ma ei saa enam üldse normaalselt olla. Ja koolis on ka palju teha. Oeh... vaheaeg oli tore!

Sak samma yx

Jõudsime Saksamaale just enne seda, kui Matthias töölt koju tuli. Rufina oli rõõmus ning meie ka!

Istusime õhtul all elutoas ja jõime veini ning mängisime täringumänge, haha. Ahjaa, enne käisime veel poes ka ning sai saksaslikult terve kastitäis õlut ostetud. Aga seda jätkus kauaks ning ülejäänud vedasime veel Rootsi kaasa.

Reedel sõitsime pärast hommikusööki Magdeburgi. Kõndisime natuke kiriku ümber ringi ja vaatasime seda kuulsat roosat maja.

Magdeburg - not bad!

Käisime väljas saksa sööki ka söömas ning tagasi tulles küpsetasime Maia ja Rufinaga laupäevaks koogi.

Ja joonistasime! Trololo

Ja meisterdasime sildi, millega Matthias pühapäeva hommikul Berliini lennujaamas lehvitada saaks (kuna see oli Matthias, kes Kalle venna lennujaamast ära tõi ning nad ei olnud ju kunagi varem üksteist näinud, nii et see oli päris vajalik).

Köpenhamn

Nüüd on meie Saksamaa reis läbi, nii et ma jagan nüüd oma pilte teiega ka. Kolmapäeva hommikul hakkasime Djurölt linna poole sõitma. Linnas võtsime veel Helise ka auto peale, kes tahtis Lundi sõita ning siis hakkaski meie reis peale.

Ja mitte eriti kaugel Stockholmist tõmbas politsei meid teelt kõrvale, kuna me olime kiirust ületanud. Kiirus oli 2 km/h suurem piirist, kus me oleksime ainult trahvi saanud, nii et Kalle pidi oma juhiloa politsei kätte jätma ning nüüd on ta ajutiselt (ei tea veel kui kauaks) ilma juhiloata. Ei olnud just kõige toredam reisi algus.
Aga kuna Kalle sai ka mingi paberi, kus oli peal, et ta veel 48 tundi sõita võib, otsustasime me edasi sõita ja tee peal mingi plaani välja mõelda.

Nii, et me sõitsime ikkagi Kopenhaagenisse, kuna me olime hotelli juba kinni pannud ning oleks natuke masendav olnud niisama tagasi koju sõita.

 

Seal olles rääkisime Kalle vennaga ning leppisime kokku, et ta lendab pühapäeval Berliini, et siis Kalle autoga meid koju sõidutada. Õnneks oli see Kalle venna arvates väga hea idee, nii et meie reis Saksamaale jätkus ikkagi!

Kopenhaagen ei olnud nii ilus, kui ma endale ette olin kujutanud. Aga need mõned majad seal kesklinnas olid küll kenad.

Järgmisel päeval sõitsime üle Suure-Beldi edasi Saksamaa poole. Kella viie paiku jõudsime Brumbysse, olles autoga umbes 6 tundi sõitnud.