Eile oli Kallel viimane Eesti-reisi päev, nii et me olime aktiivsed ja sõitsime Viljandimaale Võrtsjärve äärde Mari-Liisile külla. Sinnasõit võttis Eesti mõistes terve igaviku aega (2,5 tundi), aga kohale jõudes oli jälle oi-kui-tore olla. Mari oli juba päevaks plaane teinud, nii et kõik said õnged kätte ja me läksime kala püüdma.
Kalamees nagu ma olen, püüdsin ma kaks väikest kalakest, jehuu. Kokku saime kolm ehk siis väga palju kalu tol päeval järves ringi ei ujunud...

Mari-Liisi oli tore Eestis näha, kuna Rootsis olles on ju ka mõlemal kogu aeg tihedad graafikud ja kokkusaamisi on raske planeerida.
Kui olime oma meeletu kalasaagi kätte saanud, läksime tagasi maja juurde, panime kalakesed basseini ujuma, võtsime enda ujumisasjad ja sõitsime järve ääres olevat viltust vaatetorni vaatama ja suplema.

Binokkel oli ka kaasa võetud

Haha, lõpetagem vale nurga alt pildistamine!
Pärast torniskäiku käisime ujumas (mudane põhi, aga soe vesi) ning Mari juures söömas. Päeva lõpetuseks sõitsime veel hobuseid vaatama, mis oli funfunfun!


Meie kuri plaan oli dieedil olevatele hobustele suhkrutoosi mitte-ära-mahtuvad suhkrutükid ära sööta, hihi
Kalamees nagu ma olen, püüdsin ma kaks väikest kalakest, jehuu. Kokku saime kolm ehk siis väga palju kalu tol päeval järves ringi ei ujunud...
Mari-Liisi oli tore Eestis näha, kuna Rootsis olles on ju ka mõlemal kogu aeg tihedad graafikud ja kokkusaamisi on raske planeerida.
Kui olime oma meeletu kalasaagi kätte saanud, läksime tagasi maja juurde, panime kalakesed basseini ujuma, võtsime enda ujumisasjad ja sõitsime järve ääres olevat viltust vaatetorni vaatama ja suplema.
Binokkel oli ka kaasa võetud
Haha, lõpetagem vale nurga alt pildistamine!
Pärast torniskäiku käisime ujumas (mudane põhi, aga soe vesi) ning Mari juures söömas. Päeva lõpetuseks sõitsime veel hobuseid vaatama, mis oli funfunfun!

Meie kuri plaan oli dieedil olevatele hobustele suhkrutoosi mitte-ära-mahtuvad suhkrutükid ära sööta, hihi























































