Esmaspäeval sõitsime kõik koos Würzburgi Kaiale külla. Väga naljakas, aga ilm oli meeletult soe ja oleks võinud põhimõtteliselt lihtsalt kampsuniga ka ringi joosta. Rootsis sajab juba lund ja ma loen kogu aeg facebookist talvejutte, aga siin päike paistab ja on suht suvi ikka veel.
Käisime ühes kreeka restoranis söömas, kus oli maailma kõige naljakam kelner üldse ning meeletult suured portsjonid.
Käisime vanalinnas ringi ja vaatasime ilusaid maju. Või noh, mina tegin seda ja pildistasin kõike, mis ette juhtus. Naljakas, et vanalinna peatänaval trammid ringi sõidavad.
Pärast tsillisime veel natuke aega Kaia juures ja siis läksid Tarmo, Stefanie ja Pia koju ning mina jäin sinna. Esimesel õhtul ma veel windowshoppisin Kaia kapis, aga ma ei usu, et te seda näha viitsite. Või noh, ma ei viitsi seda üles laadida, haha.
Teisipäeval ärkasime ülivara ja läksime linna, et oleks ikka aega igal pool käia ja kõike näha. Tulemuseks oli see, et me käisime poodides ja tänavatel ja olime pärast üliväsinud. Istusime kohvikus ja Kaia läks kooli. Mina jäin veel sinna ja jõin teed ning ettekandja küsis, et kust ma pärit olen ja et mis ma Würzburgis teen, haha. Oli tore. Tagasi koju saamisega (ehk siis Kaia ühikasse saamisega) oli natuke probleeme. Ma olin nimelt hommikul ostnud bussist päevakaardi, aga hiljem tuli välja, et kõige olusem koht ehk siis KUUPÄEV oli väga halvasti (loe: peaaegu olematult) pileti pealt trükitud. Üks bussijuht ei tahtnud mind peale lastagi, aga siis Kaia natuke seletas ja ma olin kõrval kurva näoga, nii et ta lõpuks lasi mind ikka bussi ja ütles, et ma homme kindlasti uue pileti ostaks (Halloo, ma loomulikult oleks seda niikuinii teinud ja see ei ole absolutselt minu süü, et nende piletimasinad mingid vussud on).
Igatahes. Ma sain koju ja õhtul sõime Caesari salatit.
Tähistasime ka Hingedepäeva ja alustasime jõuluaja küünalde põletamist.
Täna ärkasime natuke hiljem, ma panin oma asjad kokku ning sõitsime linna. Natuke kultuuri ja vaatamisväärsusi on ju ka vaja ammutada ehk siis otsustasime Kaiaga mäe otsa kindluse juurde ronida (ma ei ole kindel, kas ma mäletan selle nime õigesti. Marienberg festung? Midagi taolist?)
See ei tundunud küll eriti pikk tee olevat, aga üles ronimine oli üliraske! Mäe otsas oli veel tuuline ka, nii et oli korraga palav ja külm ehk siis oli võimatu otsustada, et kas peaks jope ära võtma või mitte.
Kindluse juures olime alguses natuke eksinud ja ei leidnud õiget kohta üles.
Aga lõpuks leidsime ikkagi ühe ilusa koha, kust linnavaadet nautida.
Uu, lets get crazy, naudime siis juba täiega :D
Ja kui möödakõndijaid ei ole (ja tol hetkel ei olnud enam ühtegi), päästab päeva fotika taimer!
Hmm...kõike ilusaid pilte ma üles ei pannud. Aga täna tuli neid kuidagi eriti palju küll.
Igatahes. Pärast kindluse juures käimist sõime lõunat ning kuna olime jälle väsinud, võtsime päris varakult suuna rongijaama poole.
Ümberistumine käis eriti lihtsalt ning kolme ja poole tunni möödudes olingi juba jälle tagasi Tübingenis ja siis kodus.
Okej, nüüd murrab mind meeletu väsimus ning ma lähen oma 2x2 meetrise teki alla magama. Mmm!
In English:
On Monday we drove to Würzburg to visit Kaia. We went to a greek restaurant and had a huuuge meal there. On Tuesday we basically just wandered around in shops and in the city and ended the day with a lovely Caesar sallad. Today we slept a bit longer and then spent the day climing up to the fortress (is that the rigt word? Too sleepy to google it) and made some pretty pictures :D After that I took the train back home (3,5 hours) and now I can't wait to go to bed, because I have a 2x2 m Ikea blanket!
Ja see nägi seest sama ilus välja. Väga ooperifantoomi-stiilis igaljuhul.
Käisin Mari ja Henrikuga vaatamas etendust En familj. See oli väga hea esimeseks Rootsi teatrikogemuseks. Alguses oli natuke raske keelest aru saada, aga see oli suuresti tingitud sellest, et üks purjus mees päris pikalt seal seletas. Hiljem sain ma aga enamasti päris palju aru, ainult et need suured naljakohad, kus terve saal naeris, nendest jäin ma päris tihti ilma.
