3 more days

Vabandan juba ette viimase aja pildipuuduse pärast. Ei ole nagu kuhugi eriti fotikat kaasa tassinud ning varsti saate selle eest palju-palju pilte Inglismaalt.
Kaur saatis mulle just õpetuse, kuidas Stanstedist nende juurde Rochesteri jõuda. Jah, te kuulsite õigesti, ma pean hakkama üksinda Londonis ringi jooksma ja lootma, et ma kuidagi (enne ööd ja pimedat oleks hea) suurest lennujaamast välja saan, bussiga linna sõita oskan, õige rongi leian ja õiges kohas maha astuda taipan. Hmm...kõlab natuke katastroofiliselt, aga eks näeb.
Ma nüüd ei olegi kindel, kuidas Londoniga on. Kristel ei saa vist minuga koos linna tulla, nii et ma näen ilusat Londonit arvatavasti ainult möödaminnes või siis ainult korraks. Võib-olla teen nii, et enne Inglismaalt lahkumist lähen kolmapäeval juba hommikul linna ja siis käin ringi. Mh, nüüd on vähe aega planeerida ka. Kas kellelgi ei ole Londonis mõnda sõpra, kes saaks minuga ringi käia ja Big Beni taustal pilte teha? Kui on, siis andke teada, kuna kõik, kes natukenegi Londoni suurlinnas orienteeruda oskavad, on hetkel väga teretulnud!
Varsti pean ka tegema internetis online-check-in'i ära ja kelleltki kotti laenama, kuna minu kott on natuke vist liiga väike, et sinna terve nädala elu sisse toppida.

Okej, natuke nädalavahetusest ka siis. Reedel tegin suure vea ja läksin Mariga Sickla ostukvartalisse kaasa ning selle õnnetuse tulemusena lahkusin ma kingapoest saabastega (mis ei olegi tegelikult NII hull, kuna Mari lahkus kolme paariga. Neil on seal selline kampaania, et ostad kolm paari, saad odavaima tasuta).
Õhtul panin oma väljaskäimise riided selga ja sõitsin reedeõhtut tähistama. Slussenis sain kokku Kalle ja Peteriga ja läksime Södermalmi. Käisime pubis (haha, turvamees jälle vaatas mu ID kaarti ja ütles: "hmmm...almost", aga lasi mind siis ikkagi sisse ja ütles, et ma olen viimane alaealine, kelle ta sisse laseb. Mhmh, kindlasti). Igatahes, pubis sattusime me kokku minu sõprade aupairidega, kes olid ka täiesti juhuslikult samas pubis. Natuke rääkisime ja naersime ning kui kell sai pool 10 või midagi, läksime sinna klubisse, kuhu Kalle ja Peter tegelikult minna olid tahtnud. Koht ise oli suht kahtlane tegelikult. Kõik tüdrukud kandsid peaaegu et bikiine ja karvaseid leggingseid (äkki mingi teemaõhtu, millest ma midagi ei teandnud? Haha) ja kutid olid ka imelikud.

See selleks. Terve laupäeva olin kodus ja tsillisin niisama. Uppsala hemmafestist ei tulnud aga midagi välja, nii et läksin õhtul hoopis linna ja sain ühe sakslasega kokku (veel olid kanadalane, tšehh ja keegi rootsi kutt). Alguses läksime mingisse rokikohta, aga seal ei meeldinud kellelegi, kuna muusika oli natuke liiga rokk ja rääkida ei saanud, kuna keegi ei kuulnud midagi.
Siis läksime mingisse teise kohta ja see oli natuke nagu Tallinna Protesti moodi. See oli tore. Ainult see oli natuke kahtlane, et selle rootsi kutiga tuli kaasa mingi tüdruk ja ta hakkas sakslasele millegipärast meeleheitlikult tantsupartnerit otsima, ajades sellega meid kõiki hulluks.

Täna õhtul lähen oma tulevasele aupairi perele jälle külla. Nüüd näen 10-aastast poissi ka ja saan kõike uue pilguga vaadata ja proovida end seal ette kujutada. Saab natuke täpsemalt asju arutada ja ma loodan, et see pere tundub ikka sama tore, kui esimesel kohtumisel.

In English:
Sorry for the lack of pictures. But not to worry, soon I'll be in England and then you're gonna get so many pictures that you're gonna go crazy! Anyways. Kaur just sent me the directions of how to get from Stanstead to Rochester. Yes, I'm gonna have to to this all by myself. Have to take a bus to London and the a train to their place and just hope that I'll get there eventually. Unfortunately will Kristel probably not be able to visit London with me, so there is a big chance that I'll get to be in London only for a day or so. Haven't figured it out yet. So little time left, but all these things to think about!
Anyways. On Friday I met up with Kalle and Peter and we went to a pub and a club in Södermalm. The club was super weird, all the girls were wearing slutty clothes and the guys were weird too, haha.
On Saturday I went out with some aupair girls and we actually had some fun, because we ended up in a very awsome place in the Old Town. And today, I'm gonna meet up with my future aupair family again. Lots to talk about, hope they are as nice as last time:D

Nädal aega Londonini

Täpselt nädala pärast OLEN ma tegelikult juba seal. Aga enne sinna minekut on veel nii palju vaja teha, nii et ma loodan, et ma ikka jaksan sinnani vastu pidada. Külm tuul ja paha ilm murrab. Siin olen ma ju kogu aeg tuulise mere ääres, haha.

Täna käisin lapsi hoidmas ja rääksin pereemale oma reisiplaanidest. Leppisime kokku, et järgmisel nädalal lähen ma esmaspäeval ja kolmapäeval neile, mis tähendab, et ma pean kolmapäeval ehk siis päev enne lahkumist ka veel ikkagi pingelist tööd tegema. Ja ärge arvake, et see ei ole pingeline. Ainult Mari saab aru, mida ma tunnen (pluss kõik teised aupairid). Enne seda, kui ma sinna sõitma hakkan, on alati ärevus sees. See ei ole ju ikkagi sama, mis Miia ja Britaga hängimine, kuna nende lastega ma ei ole ju nii suur sõber.

Homme õhtul pidi olema vist Kallega tsill, laupäeval lähen võib-olla Uppsalasse hemmafestile ja pühapäeval äkki kohtun oma uue aupairi perega jälle. Tegus nädalavahetus seekord.

In English:
One week left for London and I only now discovered that I have loads of stuff to do before I leave! I told my current boss also that I'm leaving for a week, so we made an arrangement that next week, I will work on Monday and Wednesday, meaning that I have to babysit also the day before my trip!
Tomorrow I think we made plans with Kalle, on Saturday I may be going to a party in Uppsala and on Sunday I think I'm meeting up my future aupair faimily again. A busy weekend indeed.

Midweek fika

Ma siiski sõitsin linna. Ja hästi tegin, kuna meil oli väga tore. Ja nüüd olen kohanud ka aupaire Uus-Meremaalt, Itaaliast ja Brasiiliast (lisaks nendele Euroopa riikidele, mis on siin natuke tihedamini esindatud, nagu näiteks Saksamaa ja Soome).

In English:
Jeah, I still did went to town and had a great night. And now, I've also met aupairs from New-Zealand, Italy and Brazil.

Külmast ilmast ja reisiplaanidest

Ilmad on siin viimase kahe päevaga oi-kui-külmaks läinud. Täna otsustasin ma lausa hulluks minna ja oma talvemantliga linna minna. Olin küll nagu mingi kubujuss rootslaste kõrval, kes ilmselgelt külma ei karda ja ikka veel T-särkide ja lahtiste hõlmadega ringi jooksevad, aga hea soe oli küll.

Eile avastasin ma, et inträdersprovini (jaanuarikuu kursuse sisseastumistestini) ei olegi nii palju aega enam jäänud ning arvestades seda, et ma nüüd vahepeal erinevatele reisidele lähen, hakkasin ma närvitsema ja usinalt õppima. Arvestasin, et kui ma võtaksin läbi ühe teksti päevas, siis ma jõuaksin ilusasti varuga raamatu läbi. Iseasi on muidugi see, kas ma sellise tempoga midagi tegelikult õppida ka jõuan...

Eile käisin siis lapsi hoidmas. Oli esimene kord, mil ma ei pidanud kooliaias meeletult kaua 8-aastast ootama. Hea rahulik oli olla. Kodus tegin makarone ja soojendasin hakklihakastet. Mingil põhjusel ei tahtnud väike absoluutselt midagi süüa, jõi ainult piima. Kuna me olime nii vara koju saanud, oli pärast söömist meeletult aega üle, nii et ma mängisin väiksega legodega.

Eile tegin ka järjekordse ostu netis. Nimelt ostsin endale bussipileti, millega ma järgmisel neljapäeval lennujaama sõidan (tegelikult ei ole piletil kuupäeva ega midagi peal, nii et võin seda kasutada ükskõik millal). Igatahes. Buss hakkab lennujaama poole sõitma kell viis hommikul, mis tähendab, et ma pean ärkama umbes kell  2-3 öösel ja siis ÖÖBUSSIGA linna sõitma. Nii et kerkib üles küsimus: on mul üldse mõtet magama heita?
Kuigi jah, ma magan ikka, kuna ma ei taha oma esimesi hetki Londonis maha magada ega midagi, hihi...

Täna käisin linnas ja sain kokku ühe tüdrukuga Inglismaalt, Annaga. Ta on aupair ja tegelikult on tal juured nii Inglismaal, Rootsis kui ka Eestis! Ta vanaisa oli üks nendest, kes sõja ajal Rootsi põgenes. Ta oli üsnagi üllatunud, kui ma talle rääkisin, et see ei ole sugugi haruldane ja et väga paljud inimesed tulid niimoodi üle mere Rootsi. Käisime kohvikus ja rääkisime pikalt-laialt tema aupairi perest ning üldse kõigest võimalikust. 

Nüüd olen kodus ja näen, et õues läheb muudkui pimedamaks. Kell kaheksa on muidu linnas üks aupairi kokkusaamine, aga ma ei ole kindel, kas ma viitsin sinna minna. See on nii kaugel ja raha ka nagu ei ole (pean nii palju kokku hoidma kui võimalik). Aga samas ei viitsi nagu antisotsiaalne ka olla...

Read in English below

London calling

Okej, ma tean, et praegu ei ole just kõige parem aeg reisimiseks ja muuks luksuseks. Aga minu plaan Kristelile ja Kaurile külla minna läheb teoks juba varsti-varsti, mitte
detsembrikuu paiku, nagu ma varem arvanud olin. Nimelt hakkasin ma eile huvi pärast jälle lennukipiletite lehtedel surfima ning nägin, et need 1200-kroonised piletid detsembrikuus olid ära kadunud.
Ja täiesti juhusliku otsingu tulemusena leidsin hoopis edasi-tagasi piletid Londonisse 860 krooniga. Ja reisi kuupäevad on siis 14-21 oktoober. Ehk siis järgmisel nädalal.


Eile õhtul nägime me Kristeli ja Kauriga suurt vaeva, et läbi interneti midagi osta. Tegemist ju ikkagi ülima odavlennufirmaga ning eilse õhtu lõpuks ei olnud meil ikkagi midagi veel käes. Ma olin kurb ja täiesti kindel, et täna neid pileteid ikka enam ei ole.
Aga näe, ikkagi sain hommikul emme abiga need ostetud! (Märkus tulevikuks: muretse endale krediitkaart).

Nii et uskuge või mitte, aga ma sõidan nädalaks Inglismaale ja näen kõige muu hulgas ka LONDONIT!


Natuke paha on see, et lennuk ei välju ega saabu mitte Arlandasse, vaid hoopis ühte lennujaama, mis asub Nyköpingus, umbes 100 km kaugusel Stockholmist. Alguses tundus see ületamatu probleemina, kuid tegelikult saab Stockist otse bussiga sinna lennujaama ning hind tuleb kas sama või isegi odavam, kui rongiga Arlandasse sõites oleks.
Ja tagasi tulles saab äkki Kalle mulle lennujaama autoga vastu tulla, eile ta ütles, et ta saaks. Nii et ma andsin talle teada oma saabumise aja ning loodan, et ta siis arvestab sellega.


Kuna ma lähen nii odavalt kui võimalik, võtan ma kaasa ainult käsipagasi ja laenan kõike eluks vajalikku, mida mul kaasas ei ole, Kristelilt.

Nii et jah. Varsti saate lugeda siit ka lugusid Londoni, Inglismaa, odavlennufirma mõnude, minu ebanormaalse rõõmu, Kristeli ja Kauri elamise/olemise, veel kord Londoni, minu ja Kristeli Ingli
smaa tšilli ja selle kohta, kuidas ma üksinda kuhugi Nyköpingu lennujaama bussiga jõuda üritan.
Ja ma illustreerin kõike piltidega, nagu alati.

Kuigi ma ei ole kindel, kas ma arvuti kaasa võtan. Oleneb, millise käsipagasiga ma lähen...

Kuigi vist ikka peaks. Siis oleks parem. Ja ega see kott siis NII väike ka olema ei pea.

Read in English below...

pool-party

Umbes nädal või kaks tagasi oli Stockholmis umbes 20 kraadi sooja. Siis me korraldasime Helisega raamatukogu taga pargis väikese pikniku.

Nii palju siis sellest. Üleeile, nagu teate käisin ma ostlemas ka :S

Ja nüüd siis natukene eilsest. Aeglane hommik ja siis kiiruga asjade kokkupanek ja linna minek, et Helisega koos tema juurde minna. Alustasime suurte Subway-stiilis võileibade ja kohviga (mina nii väga tahtsin kohvi). Siis tegime endale snäkid valmis, võtsime oma asjad ja läksime keldrikorrusele, et seal kahekesi saunapidu pidada.
Kahjuks ei olnudki saun soe, nagu me olime arvanud ja me ei saanud seda kuidagi tööle ka, nii et saunapidu muutus hoopis basseinipeoks (jah, neil on keldris mõnusmõnus basseinike).
Loopisime suurt rannapalli ja ujusime edasi-tagasi (samal ajal kolm last kogu aeg jõllasid meid trepi pealt, kuna nemad ei tohtinud nii hilja enam ujuma tulla, kurb).

Pärast basseinipidu tegime kakaod, mis oli ülimagus ja läksime üles filmi vaatama. Rammestus ja uni murdsid meid maha, nii et film jäi pooleli ja me magasime nagu kotid umbes kella üheksani. Siis saime jälle head hommikusööki ja ma jutustasin natuke Helise pereisaga rootsi keeles.

Vaatasime netist järgi, et mida huvitavat täna Stockis tasuta teha saab ja leidsime ühe India-teemalise dokumentaalfilmi, mida me siis linna vaatama sõitsime. Stockholmis on nüüd umbes kuni jaanuarini India kultuuri teema, nii et siin toimub nüüd igasuguseid selleteemalisi kontserte, näitusi ja filminäitamisi.
Film oli igatahes päris põnev ja rääkis India third genderist ehk siis mehed, kes tunnevad end naistena ja kellel on "üleloomulikud" võimed, mida kõik kohalikud siis natuke kardavad. Seega paluvad kõik kohalikud alati neil nende vastsündinud lapsi suure raha eest õnnistada, et mitte õnnistuse asemel õnnetust endale kaela saada. Hiljem vastas küsimustele selle filmi üks tegijatest ka, kes on seda subkultuuri juba umbes 14 aastat uurinud ja maailmale tutvustanud.

Aa, ja täna ma nägin, et Vello vaatas MTV'd. Aga see oli vist ainult korraks.

mitte täiesti tavaline reede

Täna ärkasin ma umbes kaheksa paiku ning et teid kõiki üllatada ütlen ma, et see ei ole eriti tavapärane minu jaoks. Päris varajane ärkamine oli see. Läksin juba poole 11 linna, et Helisega kokku saada. Jõudsin varem kohale ning läksin ajaviiteks H&M'i ning pean ütlema, et täna vedas mu meelekindlus mind alt ning ma lahkusin poest ühe pika paksu sinise kampsuni ja musta seelikuga. Ma tean, et praegu ei ole just kõige parem aeg raha kulutada, aga nii tore oli! Ja see kampsun on ülimõnus! Mul oli see õhtul seljas ning minul, kes ma alati külmetan, oli täiesti normaalne olla, samal ajal kui Melissa külmetas. Samas ma kardan, et äkki on mul midagi lihtsalt viga, kuna hiljem nägin Slusseni juures, et oli +7 kraadi ja selliste kraadidega peaksin ma KOHE KINDLASTI külmetama.
Aga nüüd tagasi teema juurde. Käisime Helisega poodides ja niisama ringi ning ta kulutas lõpuks ikkagi rohkem raha kui mina.
Kui ta tagasi lapsi hoidma läks, sõitsin mina vahepeal koju, et süüa ja läksin siis hiljem tagasi linna.

Sain Melissaga kokku, võtsime Mari kaasa ja läksime Systemetisse, et veini osta. Ootasime pool tundi järjekorras ning tegime seejärel lolli vea, nimelt läksime Mariga kassa juurde kaasa, kui ta meile veini ostma hakkas (vanusepiirang 20, halloo) ning müüja küsis kõigilt dokumenti, nii et lõpuks jäime veinist ikkagi ilma. Ta ei müünud seda Marile, kuna MEIE olime 19. Mida nali see siin ikka on. Pubisse minnes peab ka alati ettevaatlik olema, et jumala eest liiga kõrge vanusepiiranguga kohta ei läheks. Kusjuures imelik on see, et see vanusepiirang on erinevates pubides erinev. Osadesse pubidesse saab alates 18 aastaselt ja teistesse alles siis, kui oled 20. Selles mõttes neil küll nagu erilist süsteemi ei ole.

Käisime Melissaga söömas ja ostsime lõpuks siidrit (mis maksis sama palju, kui terve pudel veini maksnud oleks, haha). Pärast seda tahtsime aga veel kuskil istuda ja hakkasime ringi jalutama, et leida midagi, mis oleks umbes saiaka-miljööga koht. Me kõndisime väga suure ringi maha, kuni jõudsime lõpuks tagasi Drottninggatanile, kus me ühte veel avatud kohta sisse läksime.


Need pildid on muideks tehtud mu telefoniga. Nautige ilusat Stockholmi ja lehti, mis tegelikkuses olid kollased, mitte sellised tuhmid.

Okej, ma nüüd jätsin parima osa lõppu, et te selle eelmise asja ka ikka viitsiksite läbi lugeda. Nimelt sain ma kõne sellelt pereemalt, keda ma eelmisel nädalal külastasin (2 tüdrukut, 1 poiss, kes elab seal üle nädala, vajavad aupairi alates jaanuarist) ning ta ütles, et nad valisid MINU, nii et kui ma seda kohta tahan, siis nad pakuvad seda MULLE!

Nii et tundub, et mul on alates jaanuarist olemas aupairi koht ning kui ma nüüd veel ülikooli ka lähen, siis hakkab alates jaanuarist jälle tegus elu ning kõik oleks jumala hea!
Ja ma olen hämmingus, et ma tegelikult ka leidsin koha, kus on tüdrukud, kuna kõikides teistes peredes, kellega ma olen suhelnud on olnud poisid.
Ja ma juba nii kujutan ette oma tuba ja kui tore oleks mitte enam elada kohvri otsas (kuna mul ju kappi praegu ei ole, nii et asjad on siiamaani kohvris)! Ja sealt on ülikooli ainult umbes 15 minuti tee, mis oleks SUUREPÄRANE!
Ütlesin pereemale, et ma võin neile ju millalgi uuesti siis külla minna, et lastega rohkem sõpradeks saada ja et nad mind enne jaanuarit ära ei unustaks. Ta ütles, et see on hea idee ja et ta meilib mulle järgmise nädala alguses, kuna nad täna läksid maale ühe tüdruku sünnipäeva tähistama.

Jaa vot. Nii ongi. Et ma nüüd nagu sain jaanuarist endale uue aupairi pere. Ja homme lähen jälle Helisele külla. Teeme sauna, puhkame ja tsillime. Homme saan siis pilte ka rohkem üles panna, kuna kõik ilusad pildid on Helise fotikas.