Sunday, September 12, 2010

Ma tahaks teiega nii väga mingeidki uudiseid jagada, aga ma ei tea veel mitte midagi. Ja ma ei suuda enam absoluutselt oodata, lähen varsti hulluks:D

Ups, 10 minuti pärast on mul pesumajas aeg kinni pandud, ma siis hakkan minema.

Friday, September 10, 2010

Hej,
kolmapäeval käisin ma õhtupoole perel külas. Lapsed tundusid toredad, maja oli kena ning tagaaias oli batuut nagu kõigil teistel. Hehe, alguses on muidugi hea tore rääkida, et kõik oli kena ja lahe ja värki, eelmise perega oli ju samamoodi. Aga ikkagi, ma ei hakka siin kohe jälle halvimat ette kujutama, nii et saa ju. Esmamulje oli igatahes hea.

Üheaastane jooksis kogu aeg ringi ja tahtis kõike enda kätte võtta. Nad olid köögis kõikidelt alumistelt kappidelt käepidemed ära võtnud, et põnn neid kogu aeg lahti ei tõmbaks ja sealt asju välja ei võtaks. Kolme ja poole aastane tundus ka tore. Ta ei tahtnud üldse süüa ning sellega võib probleeme tekkida, aga me hüppasime koos batuudil ja natukene sõbrunesime.

Eile ärkasin ma kell kuus hommikul ja sõitsin bussi-metroo-rongiga linna teise otsa, et kalale minna. Haha, see oli päris tore. Alguses ma sain ainult ühe kala ja olin selle üle vägaväga õnnelik, kuna noh, mulle on jäänud mulje, et kui sa midagigi kätte saad, siis see on juba hea. Aga pärast tõmbasin ma veel kuus kala välja, nii et see oli juba väga imelik. Kokku siis seitse kala, mis me kõik vette tagasi ka viskasime, kuna noh, mis sa sellise hunnikuga ikka teed. Eriti minul ei oleks olnud neid kuskile panna ju.

Õhtupoole sõitsin ma uuesti linna, et Melissaga kokku saada. Kokkusaamine oli raske, kuna me tulime mõlemad metroost väga erinevates kohtades välja ning oli vaja pääris pikalt kõndida, et samale tänavale jõuda. Haha, siin ei tea ju kunagi, kuhu sa välja jõuad.
Igatahes. Läksime Djurgården'sse, mis on nagu üks saareke siin Stockholmis, kus on Gröna Lund, vabaõhumuuseum (mis kahjuks maksab, aga millalgi lähen ma ikkagi sinna) ja lihtsalt üks väga suur park.


Nagu Stockile kohane, nägime ka muidugi jänest ja ühte tarzan-oravat.


Leidsime ühe labürindi, aga see oli tegelikult külastajatele suletud ja suhteliselt igav. Aga me kõndisime seal ikkagi natuke.


Ja iga puu ja lillepeenar, mis me leidsime oli väärt pildile jäädvustamist.


Lõpuks jõudsime ringiga tagasi linna. Õhtu oli juba pimedaks läinud. Ei ole ju enam suvi.


Add Image

Tuesday, September 7, 2010

tasuta muuseumikülastus







Tahtsin täna väga midagi natukenegi kultuurset teha, nii et käisin Nationalmuseumis ühte tasuta fotonäitust kuningapere kohta vaatamas. Seal oli pilte alates sellest ajast alates, mil fotokunst leiutati ning kuni tänapäevani välja. Eriti meeldis mulle üks pilt Victoriast, mis oli rohkem nagu selline ajakirjast välja võetud foto, kui et selline tüüpiline printsessipilt.

Igatahes. Mulle meeldib meeletult Stockholmis ringi jalutada. Majad on siin nii ilusad ning ma oskan end iga akna taga elamas ette kujutada. See on tegelikult päris huvitav hobi. You should try it out one day. People watching ja house watching - ei teagi kumb lõbusam on.

Monday, September 6, 2010

tasuta latte

Hej!

Sain täna Täbys elava pereemaga kokku. Kohvetasime ja rääkisime üle kõik, millest me tegelikult juba meili teel ka rääkinud olime. Ta kiitis mu rootsi keelt ja ma muudkui rääkisin sellest, kuidas ma tahan kindlasti mingile kursusele minna ning jaanuaris Stockholmi ülikoolis svenska som främmande sprk kursusele.

Ta tundus tore ning rääkis oma lastest. Leppisime kokku, et ma lähen neile millalgi sellel nädalal õhtupoole külla, et isa ja põnnidega ka kohtuda. Ema veel küsis seda ka, et kas ma olen millelegi allergiline ning et kas on midagi, mida ma ei söö (hehe, eelmine pereema küsis ka samu asju ning ma ütlesin ainult seda, et mulle ei maitse lambaliha, aga et ma samas ei ole kindel ka, kuna ei ole seda mitu aastat tegelikult söönud).

Igatahes. Neil on lapsehoidjat vaja alates 15. sept, nii et enam ei lähe kaua, enne kui ma saan teada, et kas ma saan sinna või mitte. Kuigi, kui ma nüüd sellele mõtlen, siis kaks alla 4-aastast põnni on tegelikult ju päris suur töö. Ma mõtlen seda, et vahel peab neid ju trikitama tegema asju, mida nad ise ei taha teha. Nagu näiteks söömine. Nii et palun, kogenud lapsevanemad, mis on teie nipid? Kuidas panna lapsi tegema seda, mida nad ei taha? Mis on teie trikid?

Sunday, September 5, 2010

nädalavahetus

Reede õhtul käisin ma Alexandraga väljas. Kohtusime kell üheksa kesklinnas ning otsisime kõigepealt välja ühe pubi, et seal olla. Stockis on see natuke raske, kuna paljudes kohtades on vanusepiirang 20 (kui tüütu), aga lõpuks leidsime Södermalmis ühe sellise, kus oli piiranguks ainult 18.
Pärast seda käisime tantsimas, aga see oli suht igav, nii et lahkusime vara. Siis käisime vanalinnas ringi ja mõtlesime, et järgmine kord peame enne välja minemist natuke pareamat eeltööd tegema ning et palju parem oleks, kui oleksime 20, kuna siis saaks lahedatesse kohtadesse ka minna:D


Eile sõitsin õhtul bussi-metroo-rongiga Helise juurde. Wow, ma kordan: tema rootsi-kodu on nüüd minu top 3 ilusaimate kodude nimekirjas. See oli hullult suur, aga samas iga tuba oli kaunis ja isikupärane. Keldris oli bassein (kui mugav!), köögis masin, mis tegi tavalisest veest mullivee (magic) ning b&o muusikakeskus (mis nägi väga äge välja) ja b&o telekad umbes igas toas.
Ma ei tea, kuidas see minu hale kirjeldus küll teile tundub, aga see oli tõesti väga ilus kodu. Tekkis jälle selline tunne, et tahaks, et oleks endal kodu või vähemalt püsivam tuba, mida kaunistada ja koduseks muuta.
Igatahes, ma sõitsin sinna. Vanemaid ei olnud kodus, aga kolm põnni olid, nii et see oli selline õhtune lapsehoidmine tegelikult. Aga see ei häirinud meid, kuna põnnid olid rahulikud ja vaatasid telkut, samal ajal kui meie muffineid küpsetasime.


Kui need valmis, istusime me ka telku ette ja nautisime muffineid ja piima. Kui mõnus!


Ja kuna ma elan põhimõtteliselt teisel pool linna, siis otsustasin, et ei viitsi ööseks koju minna, nii et jäin hoopis sinna ja magasin madratsil.
Hommikul sai võileibu süüa (woah, ei olnudki võiksi päris ammu enam söönud).

Hommikul sõitsime Helisega linna ja jõime jäätisekokteili.


Ning tegime turistipilte


Ja me jõudsime täna kasutada umbes kõiki Stockholmi ühistranspordivahendeid: rong, metroo, buss, praam ja tramm. Oli tore:)


Ja nüüd ma olen kodus. Homme ootab mind ees kohtumine pereemaga. Hoidke mulle pöialt, kuna ma vägaväga loodan, et see läheb hästi!
Kujutan juba iga päev ette, kui mugav oleks elada au-pairina kuskil toredas peres, kus on hästitoimiv majapidamine ning mõnus oma tuba, oma luba. Ning kus mul oleks kindel tulevik ja võimalus keelekursusele minna.
Oh, need väiksed rõõmud!

Thursday, September 2, 2010

Igatahes

Ents, sulle minu elu siin ei meeldiks. Ma sõin täna õhtusöögiks põhimõtteliselt kartulit ja sibulat. Ja poes ei ole eriti suuremat jogurtivalikut, kui lihtsalt kahe-kolme erineva firma vaniljejogurtid. Väga imelik. Ma olen ikka harjunud sellega, et vali mis mari või puuvili iganes. Aga siin peaaegu ainult see üks vaniljejogurt ongi.

Täna käisin raamatukogus ja võtsin Stieg Larssoni triloogia kolmanda osa. See on mingi teine köide: kõvad kaaned, suurem formaat ja mingi 600 lehekülge. Andis aga koju tassida.
Ostsin pangaarvel oleva raha eest ühe meigiasja ka (soodushind oli!), kuna mul on nädalavahetuseks plaanid välja minna juba tehtud.

Assistendikoha asjus mingit kõnet ei ole saanud ja vist ei saa ka (no arvatavasti), aga esmaspäeval saan ühe au-pairi pereemaga kokku. Eks näeb mis saab.

Wednesday, September 1, 2010

1. sept

Oi, kuidas ma tahaksin jagada mingeid uudiseid töökoha asjus, aga muutusi lihtsalt ei ole. Täna ka ei helistanud mulle keegi, et midagi kokku leppida.Aga ma mõtlesin, et jagan teiega mõne selle suve pildi, kuna tänasega on 2010 aasta suvevaheaeg ju läbi.

Suvi algas kooli lõpuga


Ja kirjandiks valmistumisega


Ootoot, enne oli Kevadball ka


Ja ajalooeksamiks valmistumine


Ajalooeksamiks valmistumine 2 aka suvitamine Kadrioru pargis


Siis lõpetas kooli Piret


Ja siis mina


Jajah, siis kolisime oma Tln-kodust ka ära


Veetsime V-M aega ja suvitasime


Käisime palju ujumas


Ja roadtripil nii Võrus


Kui ka Ene juures


Ja meie äge Saaremaa-rattatripp


Oli tore suvi. Nii soe ja tegelikult, kui ma nüüd sellele tagasi mõtlen, siis täis mõnusat päikese all peesitamist ja iga päev ujumas käimist.
Spooky how time flies when having fun, aga nüüd jääb vaid üle loota, et saabuv sügis ja talv on sama toredad, kuna tegelikult peab endal olemise ise mõnusaks tegema. Aastaaegade erinevus seisneb ju ainult selles, kui palju riideid sa endale selga kuhjama pead. Ning tegelikult olen ma siin poodides juba vägagi ilusaid mantleid märganud.

Kuid ärge laske end petta - see postitus on minu tänase päeva kõige produktiivsem tegevus. Loodame, et homne päev kujuneb põnevamaks.
Nautige 1. septembril kooli mitte minemist!